Pressiteade 23.08.25.
Eesti Külaliikumine Kodukant kuulutas Raplamaal Kaereperes välja Eesti Aasta küla 2025, tiitli sai seekord Oru külade piirkond Läänemaalt.
Kodukant on Aasta küla konkurssi korraldanud juba aastast 2005, seda igal teisel aastal. Lauri Hussar oli järjekorras juba viies Riigikogu esimees, kes hindamiskomisjoni töös osales.
“Eesti külaliikumine on tugev ja tulevikkuvaatav. Konkurents Aasta Küla tiitlile oli pingelisem kui kunagi varem ja esikoht selgus sõna otseses mõttes fotofinišiga,” ütles Hussar. Ta lisas, et Oru külade piirkond Läänemaal on eeskujuks oma uuenduslike kogukonnalahendustega ning jagab neid inspireerivalt ka teistele.
Hussari sõnul saab seekordset konkursi kokku võttes öelda, et kohaliku elu arendamises on olulist rolli mänginud tihe koostöö omavalitsusega ja regionaalarenguprogrammid. Samuti on oluliselt tihenenud koostöö kohalike ettevõtjate ja kogukonna vahel, paljud ettevõtjad on aktiivselt panustanud oma kodukandi elukeskkonna ja elujõu parandamisse. Nii on pea pooltes hindamisel olnud külades viimastel aastatel arendatud välja oma ujumiskoht, pea kõigis on saanud hoo sisse kogukonnamajad ja kujunenud välja arvestatav külatraditsioon. Ning mis peamine, inimesed ei loe kogukonna heaks tehtud töötunde, sest see tuleb südamest, ütles Hussar.
Hindamiskomisjonis olid lisaks Riigikogu esimehele esindajad ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist, Eesti Leader Liidust, Maaeluvõrgustikust, Eesti Linnade ja Valdade Liidust ja Eesti Maaturismi Ühingust, lisaks Eesti Külaliikumise Kodukant liikmeskonna esindaja ning eelmise Aasta küla Kaerepere esindaja.
Aasta küla konkursil anti ka eripreemiad:
Siseministeerium ja Päästeamet – Turvalisuse eripreemia Lähkma ja Saunametsa külad Pärnumaal;
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium – Maaelu edendamine – Lümanda küla Saaremaal, Kaiu alevik Raplamaal;
Eesti Maaturismi Ühing – Külalislahkus – Mehikoorma Põlvamaal ja Roela Lääne-Virumaal;
Eesti Valdade ja Linnade Liit – Koostöö omavalitsusega – Kõrveküla Tartumaal;
Eesti Leader Liit – Kaika külade piirkond Võrumaal;
Maaeluvõrgustik – Tääksi Viljandimaal.
Konkursil osales igast 15st Eesti maakonnast üks kandidaat. Eesti Aasta küla aunimetus omistatakse ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises.
