Külaliikumine otsis arengusuundi
Külaelust kõnelejate jutust kippus enim kõlama jääma murelik noot, sest palju noori ja keskealisi on saarelt ja küladest lahkunud.
Ühendus MTÜ Kodukant Hiiumaa kutsus oma liikmed ja hiidlased, kes Hiiumaalt riigikogusse pürgisid, maakondlikule külaliikumise arengupäevale “Külarahva foorum”. Käina huvi- ja kultuurikeskuse väikesesse saali oli reedel kogunenud poolsada külaeluga seotud inimest. Foorumit juhtis Ruhnu vallavanem ja külaliikumise edendaja Jaan Urvet.
Maju leidub, kas ka inimesi?
Hiiu maavalitsuse arengu ja planeeringuosakonna juhataja Aivi Telvik märkis, et külade eestvedajad on teinud head tööd ja nüüdseks on maal kohti, kus koos käia ja seltsielu edendada.
Uus küsimus on tema sõnul see, kuidas suudame hakkama saada väheneva ja vananeva rahvaga. “Ehk õpime hakkama saama just nii mitmekesi ja nii vanadena kui oleme?” oletas Telvik.
“Enamusel inimestest, kes siin elavad, on olemas teadmine, kuidas maal ellu jääda ja mida siin hoida,” rääkis Eesti külaliikumine Kodukant huvikaitse valdkonna juht Külli Volmer.
Tema sõnul on külaliikumise ülesanne suunata pilk neile, kes maal elavad ja mõelda koos omavalitsusega, kuidas maainimene saaks oma esmased vajadused rahuldada, leida töökoha ning kuidas külaelanike huve kaitsta.
Ta soovitas leida kordatehtud külamajadele sisu, neid majandada ja koos omavalitsusega leida võimalusi neis avalikke teenuseid osutada.
Vastutus ja väsimus
Velli Barinov Loode-Hiiumaa külade seltsist rääkis, et 21 Lauka ümbruse külas on igale rõõmule tasakaaluks kaks-kolm muret. “Hea meel on seltsimajast, aga see on 40 aastat vana lasteaiaks ehitatud hoone, mis hakkab tasapisi lagunema. Rõõm on nendest inimestest, kes seltsi algusest on rivis, nende õlul on suur vastutus, aga nad on väsinud,” loetles Barinov.
Tema sõnul on 12 tegutsemisaasta jooksul tekkinud küll kogukonnatunne, aga samas on see ka “konnatiigitunne”. Ta tõi näite, et pärast Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemist Hiiu vallaks on mõnedel juba tekkinud vimm Kärdla vastu. “Tahaks loota, et mitterahulolu ärgitab külaelu,” ütles Barinov.
Hiiu vallavolikogu esimees Jaanus Valk märkis vastuseks, et piirkonnast pole ühtegi teenust ära kaotatud.
Külaarenguseltsi Sakas asutaja Tõnu Otsason pakkus, et tuleks tekitada soodne keskkond küla arenguks. “See sõltub valla ning erinevate fondide koostegemisest ja mõtlemise viisist,” leidis ta.
Otsason nimetas suurimaks veaks, et vähe mõeldakse ette, see takistab arengut. “Kui mõte tardub, inimesed koonduvad suurtesse kuhjadesse ja uuendusi ei toimu, oleme hukule määratud,” ütles Otsason.
“Kui küla saaks toetust kõikidelt tasanditelt, näevad ka eestvedajad oma töö mõtet,” rääkis Otsason ja soovitas luua eestvedajatele tingimused õppimiseks.
Vaimuvalgus või teenusekeskus?
Nii Hille Kõrva Kuriste haridusseltsist kui Ille Kivistu Pühalepa naistekojast ütlesid, et nende külamaja on pärast remonti paar aastat käigus olnud ja põhiline teenus, mida pakutakse, on ruumide rent.
Kõrva rääkis, et suvel oli Kuristes igal laupäeval kohal inimene, kes tutvustas maja, ümbrust ja kõrvalasuvat kirikut. Paljud ettevõtmised toimuvadki seal koos kirikuga.
Kivistu lisas, et küla eestvedajad teevad oma tööd tasuta, kirjutavad projekte kooskäimiste ja koolituste tarbeks.
“Kaupluses ei saa midagi tasuta, aga külamajas eeldame, et kõik teenused on tasuta,” märkis Volmer.
Jaanus Valk rääkis, et tema jaoks jäigi kõlama, et seltside kogu ramm läheb külamaja ülalpidamiseks ja enamaks pole jaksu.
“Ükski külaselts ei ole selleks kokku tulnud, et pidada külamaja,” ütles Kalev Kotkas. “Liiga palju energiat läheb nn majavalitsuse mängimisele. Põhitegevuseks peaks olema ikkagi see, et arutaks näiteks liiklust külas või viljapuude lõikamist, kogunetaks ja kuulataks rahva arvamust.”
“Hea selts hoiab inimesed kohapeal kinni,” lisas Tarmo Mänd. “Ja kui vald näeb seltsi partnerina, on seltsi tööl ka tulemusi.”
Vald paneb õla alla
Sellest, kuidas Orjaku külaselts on teinud head koostööd Käina valla ja MTÜ-ga Hiiu purjelaeva selts rääkis seltsi liige Margit Kääramees. “Soovid ja tahtmised on tulnud kogukonnalt, aga suuremad investeeringud on ühildatud valla arengukavaga,” ütles Kääramees. Selts pakub sadamale ja kogukonnale vajalikke teenuseid, valla toetust aga kasutatakse puhvrina nn riskiettevõtmistele, mis ehk ei too kõiki kulutusi tagasi. “Mullu olid Kassari saarel kultuurineljapäevad, mis meelitasid kodust välja külaelanikke ja tõid juurde turiste,” tõi Kääramees näite.
Päeva lõpuks kutsus liikumise Kodukant Hiiumaa eestvedaja Ester Tammis Hiiumaa külasid kandideerima Eesti aasta küla 2015 tiitlile, kuhu saab igast maakonnast esitada ühe küla. Taotlusankeet asub www.kkh.ee
HELJA KAPTEIN
helja.kaptein@hiiuleht.ee
