Hiiumaa XIV külade päevast

Hiiumaa XIV külade päevast

10. juunil toimus Sõru sadamas XIV Hiiumaa külade päev koostöös kohaliku kooli ja külanoortega. Külade päeval osalejaid tervitasid Ühendus Kodukant Hiiumaa juhatuse esinaine Ester Tammis, Hiiu maasekretär Piret Sedrik, Emmaste vallavanem Tiit Paulus ja Emmaste Põhikooli õpetaja Eila Tõnisson. Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts viis läbi merepääste demonstratsiooni (kommenteeris Ain Tähiste), roigasmööbli töötuba juhendas Kalle Talvi. Arutleti teemadel ” Kodukant, külaselts ja külamaja – noorte vajadused ja võimalused” ja “EV 100, maanoorte panus”. Esinesid Emmaste Puhkpilliorkester (juhendaja Toomas Paap) ja Emmaste rahvatantsijad – 1.-2. kl segarühm “Lustipall” ja naisrühm Taherpill (juhendaja Helgi Taelma). Toimus väike omatoodangu ja käsitöö laat. Päeva juhtis Janno Elmi. Sõru muuseumis sai külastada Emmaste Põhikooli õpilastööde näitust “Mina ka”. Päeva lõpus anti külakaigas üle Hiiu valla vallavanamale Reili Rannale, kes lubas, et järgmine külade päev toimub koostöös Hiiu vallaga. Külade päeva projekti rahastas rahandusministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest ja toetas Emmaste Vallavalitsus. Fotod: Viktor...

Loe edasi

Hiiumaa 14. Külade päev Sõrul

Hiiumaa 14. Külade päev Sõrul

Hiiumaa 14 Külade päev Sõrul 10. juunil 2016 algusega kell 13.00 Omatoodangu- ja käsitöömüüjad ning rohevahetajad – võtke ühendust, et teaksime müügipinnaga arvestada! Telefon 5691 2640 Heli Üksik Päev jätkub kell 16.30 Hiiumaa rammumehe...

Loe edasi

Hiidlaste Suvepäev

Hiidlaste Suvepäev

Laupäeval, 10. juunil toimub vahva Hiidlaste Suvepäev. Suvepäev saab alguse Suursadamast, kus toimub esimene Hiiumaa [eel]arvamusfestival. Edasi kulgeb päev Sõru sadamas: 13:00 – KÜLADE PÄEVA ja kogu päeva ametlik avamine. 17:00 – HIIUMAA RAMMUMEES 2017 – kes on kangeim hiidlane? 20:30 – HIIDLASTE-SAARLASTE KÖIEVEDU vol. 2 ehk teeme saarlastele säru! Õhtu lõppeb simmaniga, tantsutab ansambel Hiiumeelsed. Päeva vältel toimuvad töötoad, laat ja õpilastööde näitus-müük, väljasõidud merele. Näidispäästmise viib läbi Hiiumaa Vabatahtlik Merepääste Selts, Politsei ja Piirivalveamet on kohal rattarajaga. Lisaks palju muud põnevat, millest anname teile teada ka siin samal lehel. Tegevusi suurtele ja väikestele jagub terve päeva. Sissepääs kõigile tasuta! Korraldajad: MTÜ Hiiu Lained, Kodukant Hiiumaa MTÜ, Emmaste vald, Kassari Puhkekeskus. NB! Korraldajad jätavad endale õiguse teha programmis...

Loe edasi

Teeme sellel aastal teisiti

Teeme sellel aastal teisiti

Ilusate ilmade ja õue korrastamise juurde käib tihti ka lõkke tegemine. Lepime kokku, et teeme sellel aastal lõket ohutult! Lõket on võimalik teha nii, et see ei ohustaks meie enda ega ka naabrite vara. Selleks on meelde jätte mõned näpunäited, mis ei vaja väljaminekuid ega ka liialt füüsilist jõudu. Kõigepealt tuleks üle vaadata harjumuspäraseks saanud lõkkekohad. Et lõkkeaseme ümbrus oleks puhastatud ja hoonetest ning metsast ohutus kauguses. Kui me leiame, et kaugus ei ole ohutu, valime sellel aastal uue lõkkekoha. Ohutu vahemaa hoonetega on suurema lõkke puhul 15 meetrit ja metsani peab jääma vähemalt 20 meetrit. Lõkke kõrvale paneme alati valmis ämbri veega, kastekannu, survestatud kastmisvooliku või tulekustuti. Kes süütab tule, peab tagama ka tuleohutusnõuete täitmise lõkke tegemise ajal. Iseenesest mõistetav on, et tuld ei tohi jätta järelevalveta. Me ei pea püsivalt seisma lõkke kõrval, kuid me peame kontrollima lõkkega toimuvat, tema arengut, aja jooksul. Teame ju ütlust, et viimane kustutab tule! See kehtib ka lõkke puhul, lahkudes vala lõkkease ja hõõguvad söed veega üle või kata pinnase, liivaga. Igal aastal puutume kahjuks kokku inimestega, kes kurjustavad, kui tulekahu järgselt astub nende koduhoovi inspektor, et viia läbi väärteomenetlus. Karistused ei ole mõeldud riigieelarve täitmiseks, need on üksnes nende isikute korrale kutsumiseks, kes ei ole ilma karistuseta valmis oma käitumist muutma. Uskuge mind, ei oleks midagi meeldivamat, kui me ei peaks algatama ühtegi väärteomenetlust seoses maastikupõlengutega, mis on alguse saanud lõkke tegemise nõuete rikkumisest. Nõudeid, mida lõkke tegemisel järgida, ei ole palju ja nende täitmise takistuseks on üksnes tahtmatus ja hoolimatus. Aga leppisime ju loo alguses juba kokku, et sellel aastal on teisiti! Me täname teid juba ette! Raido Mets Lääne päästekeskuse peainspektor tulekahju tekkepõhjuste väljaselgitamise...

Loe edasi

Demineerijate kevadised kuulutajad

Demineerijate kevadised kuulutajad

Metsas või rannas jalutades, kodusid ja aedasid kraamides-koristades, võime sattuda peale leidudele, mis on sinna sattunud väga ammustel aegadel. Leiud võivad olla erinevad – vanad tossud, võtmekimp, aga ka tundmatud metallist esemed. Kui esimesed neist on ainult riivavad näiteks looduses silma, siis viimased on lisaks muule ka ohtlikud. Päris tihti kipub olema nii, et keegi näeb kuskil lõhkekeha, aga sellest teada ei anna või siis hoopis haaratakse see kaenlasse ning tuuakse ise pommigruppi kohale. Mõlemad võimalikud variandid on kahjuks valed ning ilmselt tingitud lõhkekehadega seotud müütidega. Müüt 1 Pommi leiust teatamine toob kaasa palju sekeldusi ja mine tea, mida kõike veel Vabatahtliku lõhkematerjali loovutamine ei too leidjale kaasa liigseid kohustusi. Leiust teatamine on vajalik ohu likvideerimiseks ning on seaduse järgi kodanikule kohustuseks. Lõhkematerjali vabatahtlik loovutamine ei toimu üksnes kampaania raames vaid aastaringselt. Müüt 2 Mul on küll kahtlus, et tegemist võib olla ohtliku esemega, kuid pole väga kindel. Igaks juhuks ei teata, ehk saan karistada kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks Lõhkekehad on väga erineva suuruse, kuju ja välimusega. Pommigrupp ei eelda, et helistaja suudaks ohtu iseseisvalt identifitseerida, selleks demineerijad ongi. Juhul, kui ese ei osutu plahvatusohtlikuks, mingit karistust teatajale sellest ei järgne. Müüt 3 Roostes ja deformeerunud lõhkekehad ei ole nii ohtlikud, sest nad on nii vanad ja ilmselgelt enam ei tööta Üldjuhul on tegelikkus vastupidine, palju sõltub lõhkekeha ehitusest. Mida enam deformeerunud  ja roostes lõhkekeha on, seda ohtlikum võib see olla. Käivitusmehhanismi sees asuv tundlik lõhkeaine on sama töökorras ja ohtlik ka nüüd, kümneid aastaid hiljem. Teine asi on käivitusmehhanismiga, mis  ei pruugi enam korrektselt töötada ning väikseimgi pinnase või roostetüki poolt põhjustatud hõõrdumine võib selle siiski käivitada. Müüt 4 Väiksemad lõhkekehad on vähem ohtlikud Mida väiksem lõhkekeha on, seda vähem on kaitsmeid selle rakendusmehhanismi töös. Seega on nad pigem ohtlikumad. Väiksemate lõhkekehade plahvatusmõjude ulatus ei ole küll suur, kuid see on piisav, et enda läheduses tappa või tekitada raskeid vigastusi.  Müüt 5 Pommigrupp tuleb nii kaua. Ei jõua kohapeal ära oodata! Pommigrupp on valves 24/7 ning reageerib igale sündmusele koheselt. Kui ollakse hõivatud siis täpsustatakse helistajaga leiu asukoht ja ohuaste. Alati on parem kui leiu asukoht ette näidata kuid kui see ei ole võimalik, siis palutakse helistajal lõhkekeha leiukoht märgistada ja pommigrupp selgitab täpse asukoha telefoni teel. Pommigrupp tuletab meelde, et kõik lõhkekehad on valmistatud suurte purustuste tekitamiseks või selleks, et tappa. Võimaliku lõhkekeha leiu korral ei tohi seda mingil juhul puudutada. Tuleb hoiatada läheduses viibivaid inimesi ning alati teavitada leiust telefonil 112. Janek Sõnum Lääne-Eesti pommigrupi juhataja...

Loe edasi

Teeme Ära talgute kirjapanek on alanud

Head talgujuhid üle Eestimaa! Tänavune talgukevad on käes ning saab täna sümboolse avalöögi. Talguveeb on saanud värske ilme ning on nüüd avatud talgute kirjapanekuks. Talguid kirja pannes saad valida oma stardipaketi kättesaamiseks sobivaima pakiautomaadi. Stardipakettide laialivedu algab 5. aprillil. Nagu juba tavaks, saab iga inimene ja iga kogukond ise otsustada, millised tööd ja tegemised 6. mai talgupäeval ühiselt ette võetakse. Ent mõned võimalikud talguteemad pakume taas välja ka Teeme Ära meeskonna poolt. Need võtab tänavu kokku märksõna valmistumine: valmistumine Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks, aga ka valmistumine looduse vingerpussideks, mis kliimamuutusega Eestimaadki üha sagedamini puudutavad. Neil teemadel leiad infot ja abimaterjale lehelt www.teemeara.ee/talgujuhile. Üheks üleskutseks on tänavu lipuväljakute korrastamine ja lipumastide püstitamine, et seada Eestimaa lipuehtesse. Selleks jõuab talgute stardipaketiga igasse talgupaika üks EV100 juubelilogoga 2-meetrine mastivimpel. See on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks! Talguveebi talgute lisamine pole muutunud, kehtib endine kasutajanimi (e-posti aadress) ja salasõna. Kui jääd hätta või vajad nõu, siis aitame hea meelega. Küsi julgesti oma maakonna koordinaatorilt või kirjuta info@teemeara.ee. Teeme...

Loe edasi